tere kaunid kaasmaalased. rasked ajad ja romantika on keerulised niiet tahaks juua parmuga. neiule suht raske öelda, et teda ma ei tahks enam tüüdata kuna hinges pole leeki mida võiks kohe süüdata. ma tegin seda suure valuga ja loodan, et nüüd jätkame lihtsalt sõbrana. elu on lihtsalt selline, et vastu tuleb võtta otsus üxpuha milline. nagu ikka masendus piinab mu blogi, aga tihti ka selline on peas kõik see sodi. ehk on varsti leida seda mõnusamat fiilingut, elu mida ma suudaks taluda ja mis ei seaks mulle mingit piirangut.ex näeb mis edasi. see elu ei saa jätkuda sedasi. olge tublid kallis raffas. jääme sõpradeks ja oleme vaffad.